Küti Mäeveski

AJA LUGU AUSTADES / anno 1868

Rubriik: Blogi

MTÜ Veskiveere Lepassaare raudteejaamas külas

Veskiemandal on suurepärane suguselts, kellest paljud on õla alla pannud MTÜ Veskiveere tegemistele.

Nii võibki öelda, et käidi “naabritel külas”- MTÜ Veskiveere külastas Lepassaare raudteejaama toredat näitust! Kuna veskiemanda lapsepõlv möödus suuresti Lepassaares ning raudtee ja ajalooline raudteejaam oli väga märgiline – tundus eriti tore kunagise jaamakorraldaja, Hilja Kolti eestvedamisel, näituse kaudu lapsepõlveradadel rännata

Lepassaare jaamas on säilinud hoonetekompleks, millest õhkub sajanditagust väärikust! Leidke ääremaa pärleid, kuhu #visitestonia teid veel ei juhata- need on igati lahedad.

Kuldne vaikus Mäeveski õuel

Vaikus Mäeveski õuel on nii kuldne, et tunned läbi õhu liblika tiivalööke…

Järv hoiab vee endas ja üle tammilaudade niriseb vaid imepeenike veenire.

Vesi armastab vabadust ja immitseb omasoodu salasoppidest tammialuseid kive mööda Isknasse.

Loodus laiskleb oma imelises küpsuses. Isegi sääsed ei taha sind enam. Vaid mõni üksik parm püüab osa saada inimsoo esindajast, kui see karastavast järvesuplusest päikse kätte soojenema sätib. Ainsad olendid, kellel Kütiorus kiire, on konnad. Ja neid on palju. Oma paljususe ning tiheda liikumisvajadusega annavad nad märku, et kõik on tasakaalus: linnas inimesed, maal elus loodus…

“No tere, vanaätt! Rõõm näha!”

Veskiemand peab tunnistama, et suvi on tänapäeval meeletult kiire aeg. Põhi ja lõuna on üksteisest 3,5 tunnise autosõidu kaugusel ning kui juba lõunas oled, siis pea, käed ja muidugi ka suu, toimetavad vahetpidamata: muru niites, trimmerdades, marju korjates, värvides, kodukontoris meile toksides, suitsusauna kütmiseni ei jõuagi.

…Iga kord, kui kääksuv veskiuks lukust lahti keeratud, peatub käsi palgil ning suu sosistab: “No tere, vanaätt! Rõõm näha!”

Käed lükkavad veski aknaluugid lahti, et sõõm suvesooja saaks äti niisket ja väsinud olekut veidigi ergastada.

Iga kord luuke sulgedes, sosistab emand ätile: ”Pea vastu, vana! Järgmise korrani…” ning kummaline äng- segu rõõmust ja kurbusest, jääb veski juurde maha…

See metsikult kaunis kohas peituv ätt ootab, millal ta saaks lugusid rääkida. Nagu vanavanavanemad oma lastelastelastele: “Vot see oli siis, te muidugi ei tea, aga no kus oli aeg….”

Hea ätikene, kannatust. Kiirustada tuleb aeglaselt, küll me selle muuseumitoa ka paika saame ja saad siis oma lugusid pajatada…

Südasuvine ilmafopaa

Nädalavahetuse ilmafopaa:

Mäeveski kohal lõi korraga luugid lahti vihmasümfoonia, kahekordse vikerkaare dirigendikepi all, samal ajal nautis Võru linn imelist päiksepaistet ja veel imelisemat loojangut.

Aga seda vihma oli vaja! Ja kuidas veel…

Rikkalik valik – rahe, vihm, päike!

Keerutas, mis ta keerutas ümber oru, aga lõpuks jäi Mäeveskis pidama ning avas oma hõlmad!

Missugune rikkalik valik – rahe, vihm, päike! Ja missuguse elegantsiga.

Ning kõik see ühest kauaoodatud pilvemürakast…

Kütiorus on kõik suviselt õige!

Vitamiine söö suvel, õisi naudi suvel ja rege rauta suvel, siis on talv teretulnud.

Nii meiegi – maasikad põske Alaveski juurest, hingemattev vaade Mäeveski õidepuhkevatele vesiroosidele ja Suusakeskuse ettevalmistustegevus talveks – kõik on suviselt õige…

Kevad saabub kikivarvul orgu…

Kevad saabub kikivarvul orgu: mõnel hommikul muutub päiksetõusus hingeõhk kargeks auruks ja käed tuleb sügavale taskupõhja suruda, et veidigi sooja saada.

Kui vähegi päikselisem ilm, algab suur konnade invasioon- neid on kõikjal: tee peal, puude all; oja ning järve ümbrus on hüppavaid kahepaikseid täis.

Veskiõu on ööpäevaringset kohinat täis ja õhtul tuppa magama minnes sulged tihedalt aknad, et lihtne vaikus saaks kõrvadele pai teha.

Oja kohale kummarduvad toomingad ootavad luba, millal oma lõhnavad õiekobarad avada. Viimaseid päevi laisalt mäeküljel laiutavad sinililled on oma kevadärksuse matkajate silmailuks ära pakkunud ja annavad teatepulga üle päikse poole teed otsivatele nurmenukkudele. Õhtul laotub külm kevadõhk tekina üle oru- venitades kevadet ikka pikemaks ja pikemaks.

Uue hommiku külm vihm on kui pitser, kinnitamaks- sel aastal on loodus teile pakkunud võimaluse iga sekundit enda ümber jälgida ja nautida. Igal pool. Kogu maailmas. Naaberriigis. Koduvallas. Oma hoovis. Võtke seda kui kingitust.

© 2020 Küti Mäeveski

Theme by Anders NorenUp ↑