Pilk pilkases öös, saatmas küünaldevalgel
viimaseid autosid müstilisele veskiteele, hinges „kundsõni kummardus“ ja tänutunne – veskiperenaine nõjatub veski uksepiidale ning vaatab öhe. Mõnus pingelangus annab tunda surisevates jalgades-nutikell näitab 32 km…
Sel aastal pakkus „Vete pääl“ hingematva akustilise kontserdi Jaagup Kreem
ja Taavi Langi. Kontsertsari sai ellu kutsutud veskiperenaise Kerti soovist hoida meeltes ja mälestustes seda ajaloolist Kütioru Küti Mäeveski veskikohta, kuid soovist ainuüksi ei piisa. Seda kontsertsarja ei oleks, kui
veskiperenaisel poleks sellist tugevat ja kokkuhoidvat lähedaste armeed![]()
„Üks kõigi eest ja kõik ühe eest!“ tuntud sõpruse ja vendluse deviis tõestas ennast juba kolmas kord müstilises veskikohas- Kütioru Küti Mäeveskis, kus veskiperenaise lähedased seisid kui üks mees/naine õhtu õnnestumise eest!
Ning see õnnestus igati- sel kontserdil oli kõik õige! Ka ilm
Suured ja väikesed „kollasärgid-töömesilased“ sibasid juba hommikust alates mäest üles ja alla ning ikka alla ja üles. Just nii, nagu „tuu-om-tuu „ list ette nägi
. Lava, telk,toolid, kohvik, dekoratsioonid, sildid, viidad,
valgustus, parkla, kokkamine ja muidugi veski „ajaaken“! Lõunapaus. Värskendav karastus veskijärves. Kiire vahekokkuvõte olukorrast „vete pääl“ ning juba olidki esimesed kontserdikülalised orus. Ülejäänud on juba ajalugu. Ilus pärl selles pikas ajakees, mis ehib Kütioru veskikohta juba 1684 aastast ning jääb loota, et vana veskiätt on rõõmus, et teda pole unustatud, vaid hoitakse meeltes. Nii lihtne ongi õnn- rõõm koosoldud hetkedest kallite inimestega
! Kohtumiseni „Vete pääl 2026“
!


















Lisa kommentaar