Aasta tagasi ilmus eikusagilt vana möldrimaja peenranurka üksik, õbluke tokkroosi vars. Veskiperenaise vanaema Lepassaare kodus oli kanaaediku kõrval tokkrooside mets. Ilus. Kõrge. Roosa. Lihtne nagu lapsepõlv.

Nii hoolitses veskiperenaine selle möldrimaja õblukese tokkroosi eest igati- et kassitapp ei tapaks ning moonid ei lämmataks!

Nüüd turvavad vana möldrimaja tõelised taluaia ehted- õbluke tokkroos ja võimas hortensia. Iseseisvad ja iseteadvad. Vist ka naissoost☺️🥰