“Veski ehitus-renoveerimisprojekt sai valmis❤️😇!
Sabast on üle saadud, aeg hakata üle turnima ka koerast endast. Nüüd, kui projekt lõpuks hiireklikkidega arvutis avatav on, vaatan möödunud protsessile tänulikkuse ning mõneti irooniaga- julge hundi rind on haavleid täis ja sõnavaras on paljudele sõnadele lisandunud ka teadmine, mida need sõnad praktikas tähendavad:)
2017 aastal sai otsitud asjatundjaid, kes hindaks veskihoone ehituslikku seisundit. Keda kõike veskisse ka ei juhtunud! Igati asjalikke vanade hoonete hingeelu tundjaid, kui ka tõelisi „ehitusspetse“ otse üle lahe- kes olid kohe nõus kipsiga kõik seinad sirgeks ajama ning palkosale uue vundamendivöö! 🫣ümber valama. Keerulise vesiehitise hingeelu ei olnud valmis keegi lahkama. Õnneks uuris üks Kalevipoeg-„Kas sellel majal projekt ka on?“
Vot ei olnud keegi 150 aasta jooksul enne selle peale tulnud! Projekteerija otsimise-leidmise vahel mahtus veski ülesmõõdistamine, geoaluse tellimine , KOTKAs tulutu asjaajamine, vallast projekteerimistingimuste kinnitamine ning viimasena ka projekteerija enda leidmine ja poolteist aastat tagant utsitamist. Kummaline tõdeda, et kogu selle käidud teekonna suurim taak oli naiseks olemine ja stereotüüpide murdmine.
Nii mõnigi kord tundsin end Tammsaare aegse naisena, kes pidi vankril ootama, kuni mees kõrtsis keelt kastis… Asju ajades tehti minulegi vaikselt vihjeid, et millal mees tuleb, kes otsustab…Veskiperenaisena võtan seda eelprotsessi kui head õppetundi järgnevaks.
Suurim soov on loota, et haavlitest rind on saanud piisavalt kuulikindla kilbi ajaks, mil tuleb hakata kosilasi- koostööpartnereid otsima🤩.”