Veskiperenaise sisekaemus 16.09.2022:

”Nagu eile olnuks see hetk – enesekindel käsi tegi mulle omase pootshaagi allkirjaks paberile ning notari valvsa pilgu all andsin oma “jah” sõna.

Täna 6 aastat tagasi sai ametlikuks minu uus ja hullumeelne suhe. Mu ellu tuli meeletu kirg ja armastus. Eakas.Väärikas. Põdur. Hoolt vajav. Tundlik. Jonnakas. Salapärane. Väljakutsuv.

Pere nõustus vaikides, lootes, et saame kõik koos rahulikult hakkama – harjume üksteisega ning aksepteerime üksteist sellisena nagu Jumal on meid maa peale jätnud. Mu pere. Mina. Ja Kütioru Küti Mäeveski.

Esimesena võttis suu lahti teha mu õde, kes küsis:” Sa ju tahtsid väikest maakohta… see ongi sinu mõistes väike?” Sedap muidugi ka, aga armastus teeb ju pimedaks – su väljavalitul on KÕIK õige: pikkus, laius, laotus, näotus; sa ei näe armastatul ühtegi viga, pahet, häirivat omadust- kõik on nii õige ❤️

Mäeveski oli ja on jäänud minu jaoks pisikeseks maapealseks paradiisiks. Isegi pere on selle suhtega harjunud ning leppinud😉

Lihtsalt tööd on paljupaljupalju ning need ei lõpe tõenäoliselt ka ajaks, kui seda kõike saab lõpuks ka pilvepealsest paradiisist imetleda🤩.

Tean, et meil on üheskoos veel palju imelisi ja tegusaid aastaid ees ootamas! Ja mis peamine – liblikad on jätkuvalt kõhus ja õhus❤️”