Helbed muudkui keerlevad, langevad, nõelavad, paitavad, ründavad, meelitavad. Aasta on alanud õiglase talve ja külmaga. Hooletu lohakusega on jaanuar laotanud lumevaiba üle maa, üle järve, üle metsa, piki silmapiiri. Tallihoone tagant kulgev matkarada näitab korraks matkajate lumme vajutatud jälgi, kuniks orukülgedel hullav tuisutuul need ühe pintslitõmbena valgeks lõuendiks parandab. Lumekauniduses puud on kui noored neiud- veel pole tuul nende haprust rappinud ja sula kaunidust koormavaks muutnud. Õhk on nii vaikne, et isegi toksima hakanud rähn ehmatab tekkiva kaja peale end tummaks. Ühtlane lumesadu vallutab taeva ja maa.

Nädal varem sisselükatud radadest on aimatavad vaid kõrgemad kuhilad. Veskiperenaise hommikusulpsu järvesilmake on aeraatori abil end küll avatuna

hoidnud, ent laperdavaid sulpsuliigutusi järves endas enam tegema ei mahu.

Ka seekord ei saa veskiperenaine ära jätta oma hommikurituaali- tulla soojast toast, jalgade otsas tõeliselt mõnusad talvemurdjad-vildid,

külmavarese jope visatud üll; sumpad aga läbi vatipehme lume hommikusulpsule. Õhk -18C´on täpselt nii külm, et allikaterohke Mäeveski

paisjärv äratab oma plusskraadidega kohe terveks päevaks reipaks! Veskiätt saab kindatervituse üle külmast kõlkuvate palgiridade, paisusilda kattev lumekuub on liiga uhke selleks, et pildistamiseks telefonigi peale toetada.

„Ma vist ei väsi sellest vaatest kunagi!“, tabab veskiperenaine end mõttelt, vaadates paisult lumevaalude all vilksatavat veemängu. Külm näpistab nina ja põski. Talv on Kütiorus ja tunneb end igati kodus olevat! Ent ilust ainult ei piisa, päriselu nõuab enamat. Apartament ootab külalisi ja hoovist tuleb lumeilu eemale toimetada. Nii saabki veskiperenaine oma uueaasta lubadusega „õppida midagi uut, kuid lubada ka vigade tegemist“ alustada- telefoni teel kaasalt saadud ATV-ga lumelükkamise õpetuse tulemust võis hinnata peaagu puhtal hoovialal 10 palli süsteemis 6-ga. Külalised jõudsid turvaliselt kohale, lihtsalt järgmise hommiku saabudes poleks nagu hoovi puhastatudki😊 Õnneks jättis veskiperenaine külaliste käeulatusse lumelabida ja mis saab veel parem olla ühe talve juures, kui hommikul- ise oma kätega, vajalik teerada sisse lükata😉! Sest… õiges Eesti talves helbed muudkui keerlevad, langevad, nõelavad, ründavad, meelitavad… Lihtsalt naudi!