Suvine rahu on veskiõuel. Leitsak valgub üle oru ning veskihoov tolmab iga järjekordse auto rataste all. Järv on põhja peale kuivanud ning vesiroosid vaevlevad veepiirist kõrgemal. Kiilide ning konnade igasuvine populatsioon on tuntavalt väiksem. Põud on teinud oma.
Päev hoovihmasid toob õhtuks orgu udulaamade müstilise vaatemängu. Valgel suveööl on haldjalik lummus.
+27 C’ näitab vana möldrimaja aknatagune kraadiklaas. Varjus. Tuul sahiseb vaid kõrgetes haabades, mis kurjakuulutavalt kõveralt on kummardumas orupõhja, kartes kõvema tuulepuhanguga oma sajandivanuse keha pooleks kukkuda.
Kägudel on kukkumisega oma teema ja kindel teistsugune repertuaar : hommikust õhtuni kostub igalt orunõlvalt lakkamatult hommikust hoolt, lõunast leina ja õhtust õnne.
Ent veskiõuel valitseb vaikus- peiulilled laiutavad laisalt pottides, tammilauad hoiavad kramplikult järve jäänud vähest vett kinni, saamata aru, et aastatega tekkinud maa-alused salakäigud niristavad veski alt seda vähekestki vett minema.
Õitsev ristik krõbiseb ja sumiseb jalgade all- vähemalt keegi teeb sellises leitsakus tööd🤩🐝.
See sõrm, mis 6 aastat tagasi sai ühele vanale veskikohale antud, pole võtnud kätt, vaid kogu südame (koos vaba aja ja pangakontoga😁).
155ndaks sünnipäevaks sai veskiätile kingitud matkasari Kolme veski matk. Kevad
Täna sai sarja esimene matk – kevad, toredate matkadellidega läbitud. Juba varahommikul oli veskiperenaisel kerge ootusärevus sees- üks asi on teada ise kogu rada ning killukesi veskite ning Kütioru kohta, teine asi aga seda teistele edasi anda😁. Aga küll läheb juba järgmistel matkadel ladusamalt!
Suured tänud osavõtjatele, kes kevadtöödest kiirel nädalavahetusel matkama tulid! Tänud ka naaberveski rahvale- Tohkri veski Epule ja Alaveski Raidile!
Kuldse viljavälja ja päikese värvi on Kütioru Küti Mäeveski sõprade särk.
Päikseline särk on jõudnud nii eesmisel aastal toimunud “Vete pääl” korraldustoimkonna selga, kui erinevatele MTÜ Veskiveere tegelusüritustele, veskiperenaisega rännanud nii Londonis, kui Miamis ning muidugi võid märgata seda särki ka Kütiorus, Võrus, Tartus, pealinnas- kus iganes, sest Eestimaa on pisike. Täis sooja südamega inimesi❤️.
Särki kandes on päike alati sinuga ning iga särgi ostusummast läheb 10 eurot veski renoveerimisfondi☀️❤️.
Särgid on saadaval suurustes S-XXXL, hinnaga 19.90/särk. Oma ostusoovist anna teada MSN vahendusel või kirjuta veskiperenaisele kerti.plakso@mail.ee
Hilisõhtul maakodukontorisse jõudes üritab veskiperenaine enne lubatavat -3 kraadist täiskuuööd uudistada, mis on oru sügavikus nädalaga jõudnud õitsema minna.
Toomingad on jonnakalt nupus, tulbid samuti, nurmenukud venitavad end vaevaliselt päikese poole ja võõramaised magnooliad prunditavad oma lillakaspunaseid huuli.
Nartsissid on sirgeselgselt peenras, nagu ei kardaks nad vanakurja ennastki, see-eest viinamarjad on hämmingus- talvine külmakraad tundub tunduvalt soojem, kui kevadine, ligihiiliv öökülm.
Kes on öelnud, et elu peab lihtne olema- inimloomal, linnul, taimel? Ei tea. Aga vähemalt teab meist igaüks, et hommik on õhtust targem😍
Igal aastaajal armub veskiperenaine taas ja taas oma Kütiorgu😇.
Suuremjagu inimesi teab Kütiorgu tänu suusakeskusele, ent tegelikult on Kütiorg Noodasküla poolt lähenedes veelgi atraktiivsem ja apetiitsem😍.
Noodasjärv on tõeliselt ilus ja ilusatele asjadele omaselt peidus- ei ühtegi silmaga nähtavat viita. Kes teab, see teab😉
Orus on jalgsi rändajal peaaegu alati väsitav liikuda- järsud tõusud võtavad ka sportlikuma inimhinge võhmale. Aga see ei loe! Loeb vaid igat aastaaega eripalgeliselt peegeldav Kütiorg ise- hingemattev, ürgne, elus ja ilus.
Tänane, lumine kevadilm on kogu fauna pannud rabelema ning rapsima: kobras närib oma järjekordset ehitusmaterjali hapra järvejää veerel, jagades vaba veepinda pardinoorpaariga. Veskiperenaise lörtsisegus kikivarvul sumbatud sammude peale tõuseb oksalt lendu kotkaline. Kinnikasvanud järveosas solberdab üksik toonekurg. Kõrvulukustav veepahin pakub võistlusmomenti mitmetele linnuliikidele, kes koos orgu läbiva kohinaga püüavad tõestada, et Vivaldi “Kevad” on kui arglik püüd seda tärkamistunnet edasi anda. Veskiproua teeb sügava kummarduse kohalikule orkestrile. Maestro on saanud hakkama tõelise meistriteosega. Kütiorg on IMELINE❤️
Meie krokodillide populatsioon on paari aastaga jõudsalt kasvanud – nüüd eraldas Keskkonnaamet raha krokodillipääsu rajamiseks ning Noodasjärve jõudmiseks Mäeveskile ja Alaveskile.
Juba juunis saate imetleda liivase Noodasjärve kallastel sibavaid krokodillipõnne🐊❤️