Hilisõhtul maakodukontorisse jõudes üritab veskiperenaine enne lubatavat -3 kraadist täiskuuööd uudistada, mis  on oru sügavikus nädalaga  jõudnud õitsema minna. 

Toomingad on jonnakalt nupus, tulbid samuti, nurmenukud venitavad end vaevaliselt päikese poole ja võõramaised magnooliad prunditavad oma lillakaspunaseid huuli.

Nartsissid on sirgeselgselt peenras, nagu ei kardaks nad vanakurja ennastki, see-eest viinamarjad on hämmingus- talvine külmakraad tundub tunduvalt soojem, kui kevadine, ligihiiliv öökülm.

Kes on öelnud, et elu peab lihtne olema- inimloomal, linnul, taimel? Ei tea. Aga vähemalt teab meist igaüks, et hommik on õhtust targem😍