Kütiorgu on läbi aastate kujutatud, kui salapärast ja müstilist paika ja see pole kaugeltki lorijutt, vaid nii ongi! Eesti võimsaim org, kuhu saavat
vajadusel ära peita Viru hotelli , ilma et silma jääks riivama. Tegelikkuses siia muidugi keegi Viru hotelli kokku panema ei hakka, aga pikk, sügav ning ekstreemsete pinnavormidega org väärib alati avastamist. Meie veskist alguse saanud MTÜ Veskiveere toimetab juba 2023 aastast matkasarjaga „Kolme veski matk. Aastaajad“ . Et toona täitus Kütioru Küti Mäeveskil 155. aastat ning MTÜ-l finantsid veski sünnipäeva korraldamiseks puudusid, purjetasime “Liikumisaasta 2023“ tuules ja kinkisime veskile oma matkasarja, kaasates
ka naaberveskid, sai sarja nimeks „Kolme veski matk. Aastaajad“ . Paari aastaga saime aru, et ainult korüfeelesarjale „Õnne 13“ on lubatud
algusest lõpuni osasid korrata ja meie peame leidma oma matkasarja värskena hoidmiseks „lisalugusid“. Meil vedas, sest see pole Kütiorus
keeruline- siin on lõputult võimalusi, lihtsalt leia need üles ja inspireeri ka teisi!
Seekordse suvematka lõpp-plaan sai tehtud, kui selgus, et veskiõuele pannakse mõneks ajaks kasutamiseks telk. Nii loksuski kõik paika…
Mis on oru kõige defitsiitsem ilmastikunähtus? Päikesetõus. Kes on geograafia tunnis käinud, saab sellest aru, miks
. Ja mis on oru kõige uskumatuim tõestisündinud lugu (teiste sadade lugude kõrval)? See, et 20-ndatel
ehitasid küla noored mehed, kes olid Vabandussõjast naasnud, oma vanemate
eest salajas hoides, võimsa peoplatsi- Tsõõriplatsi. Peoplatsi, mis asub Ala- ja Mäeveski vahel ja kus oli lava, orkestriauk, jalutusrada; ja seda kõike oru küljele. Ja see plats oli kuulus üle Võrumaa. Nende kahe märksõna valguses sai ideest teostus- „Päikesetõusumatk joogaminutitega ja Eesti
esimene hommikusimman“ Kütioru põhjaosas asuva Noodasjärve kallas on imeliselt taeva kohal ja seal avaneb suvisele päikesetõusule kõige lummavam vaade (kui ilmaga veab) ja et Tsõõriplatsi ei saa teatud põhjustel avalikuks kasutuseks taastada, siis leidsime kiriku keset küla- toome simmani Mäeveski õuele. Ja seda mitte õhtul, vaid ikka varahommikul. Nii
koguneski ligi 20 unetut 28.juuni varahommikul kl.3.50 Alaveski parkimisplatsile. Edasi viis tee Noodaskülla, päikest tervitama joogaminutite ja väikese mullisõõmuga päeva algust tähistama. Ilmataat oli sel päeval matkahuviline ja kinkis meile imelise päikesetõusu koos järvel
liuglevate udulaamadega ning võimsa linnulaulu ühendkooriga. Matkaseltskond ise oli eriti vanuse-ja kaugusekirev- kõige noorem osavõtja
oli 8 aastane ning kaugemalt kandi matkajad Londonist ja Hispaaniast! Et eelmisel päeval oli Kütiorg venitatud Rõugeni (Tour de Rõuge), siis rada oli väljakutsuvalt porine. Õige matkasell naudib aga hommikul kl.4 müstilist loodust, mitte ei hala vesiliguste porijalanõude pärast. Päike lubas ennast imetleda taaskord alles oru teises otsas- siis liikus matkaseltskond lõpuks hämarast metsast välja ja kerge jalaga ning päikesekiired näol viis teekond suusakeskuse juurest uuesti alla orgu. Tõus oru teisele küljele on tõeline väljakutse. Kes teab, see teab… Kes ei tea, siis tasub ilma suusatõstukita ette võtta
Valdur Ohaka kunagise loomekodukese juures tekkis korraks arutelu- kas valime oru maalihkes „kaduma“ läinud teelõigu või jätkame hingeldama paneva tõusuga. Veskiperenaisele jäi giidina siiski kiiresti viimane sõna ja
„Põhjakonna“ juurde jõudes väärisid kõik matkajad „ära tegime“ ordenit, sest
lisaks järsule tõusule, oli teekond ka libe ning märg. Varahommikune päike aga paistis nii armuliselt, et pimestavad päikesekiired tõid kissitavatele silmadele sõbraks ülespoole kurrutavad suunurgad! Edasi oli vereringesse
positiivsus tagatud- päike paistis vastu ja varjulisi matsatukkasid jäi vähemaks. Tammetsõõr näitas oma massiivsete okste vahelt võimast kiirtemängu ning täitis tõelise hommikuväega. Tohkri veski juurest viimane järsk tõus pani veel korraks hingeldama, aga kui tead, et kohe-kohe on eneseületus
tehtud, on ka samm kergem. Veskiperenaine sai uhkusega tutvustada matkajatele valmivat projekti- „Kütioru jututrepid“. Sellele projektile
küll KOPist rahastust ei saadud, kuid kuna idee on saanud kaasaelajaid-abistajaid, siis esimene „Kütirou jututrepp“ on paigas ning ootab lõppviimistlemist . 12,9km hommikumatk lõppes Mäeveski õuealal, kus päikseline Kadri G Laube juba oma pillikollektsiooniga ootas. Et Kadri
suutis öösel kiirelt kokku panna ka laululehed, läks simman sujuvalt üle ühislaulmiseks ja tantsude õppimiseks.Võru keel kõlas orus igati uhkelt!!! Kl.9.30 oli matk ja simman lõppenud ning kõik ägedad matkasellid said
naaseda oma tavapärasele hommikukohvile. Nagu sa lugesid, siis jäid sa ilma
vaid maailma ilusaimast päikesetõusust, 12,9 km oruseiklusest ja Eesti
esimesest hommikusimmanist (ühislaulmisest) ! Lihtsalt- kui soovite Eesti
teist hommikusimmanit teha, anname rõõmuga teatepulga üle. Nüüd me aga
ootame sooja suve ja oma matkasarjaga oleme tagasi juba sügisel! Kohtumiseni Kütiorus!
Rohkem pilte vaata: SIIT!
